Näitused kohvikusaalis

Silver Vahtre. Kaks triptühhonit

sügis 2020 - kevad 2021

SILVER VAHTRE (s 1953) on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi disaini erialal, töötanud Tartu linnakunstnikuna ja Endla teatri peakunstnikuna ning õppejõuna mitmes kõrgkoolis. Graafikuna tegutseb1975. aastast. Loonud ruumiinstallatsioone, osalenud plakatisündmustel Eestis ja välismaal. Silver Vahtre on kujundanud ligi kakssada teatri- ja filmilavastust, neist kümmekond Emajõe Suveteatri / Karlova Teatri lipu all.

Oma väljapanekust Karlova Teatri kohvikus räägib autor ise nii:
ISEOLEMINE (2016)
Teose pealkiri on laenatud tuntud vene muinasjutult, mis on olnud tõukeks ka ühe kunagise teatrilavastuse sünnile – „Üks mees roheline”, dramaturg ja lavastaja Andres Noormets, kunstnikud Silver Vahtre ja Airi Eras, Ugala 1998 (Suure Vankri kunstnikupreemia 1999). Poliitilise ja igapäevase elu vahelise totra lõhe jälgimine meenutas aastaid hiljem sama teemat ning võttis sellise pildilise vormi.

Teodor Ruusi maalid

veebruar 2020

Teodor Ruus on 14-aastane Tartu koolipoiss. Maalimisega tegi ta algust 2013. aastal, mil valmis ka tema esimene õlimaal. Sellest ajast on tema huvi kunsti vastu aina kasvanud ning tänaseks on ta maalimise algtõdesid õppinud lastekunstikoolis ja iseseisvalt praktiseerides ning asjatundjatelt kasulikke näpunäiteid saades.
Teodor ise peab maalimist oma oluliseks hobiks ja eneseväljendusviisiks. Pildi-ideed tekivad enamasti spontaanselt: “Motiivi leian sageli loodusest. Olen katsetaja jaotsin pidevalt uusi erinevaid tehnilisi lahendusi. Maalimine annab mulle hea tunde ja see on põhiline. Kui maal õnnestub, on see tõeline rõõm. Täna võin ma öelda, et oskused tulevad iga pintslitõmbega ja ajaga, mida maalimisele kulutad.”
Esiknäitusel eksponeeritud töödes on ta enda sõnul proovinud mängida tekstuuri ja värviga, luues kompositsioone, mis võiksid käivitada vaataja fantaasia ja kujutlusvõime.

Heikki Leis.  „Afterlife” 
oktoobrist 2019

Heikki Leis (1973) on lõpetanud Tartu Kunstikooli 1991.
Aastast 2000 tegutseb vabakutselise kunstnikuna. Tema loomingus on fotograafia ja hüperrealistlike joonistuste kõrval koht ka skulptuuril.
Leis on avaldanud fotoraamatud „Afterlife” (2017) ja „Eesti meister” (2018). Käesoleva aasta kevadsuvel oli Tartu Kunstimajas Heikki Leisi suurem isiknäitus.

Fotonäitus „Afterlife” (2005-2016) vaatleb taaskasutust selle kõige loomulikumal moel - jäädvustades orgaanilise eksistentsi faasi, mil toimivate tervikute elukaar on jõudnud lõpule ja kõduks pihustustudes loob pinnast uutele tärkamistele. Hallitus, mille ootamatult juustutükil või keldris avastame, võib tunduda häiriv ja eemaletõukav, ometi peidab ta endas suurejoonelist ja sihipärast esteetikat.

Autorist lähemalt: heikkileis.com

Valev Seina maalid
6. veebruarist 2019

Valev Sein (s 1964) on õppinud maali ja monumentaalmaali Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis.
Eesti Kunstnike Liidu liige. 1992–2007 Tallinna Ülikooli kunstiosakonna kompositsiooniõppejõud, 2007. aastast tänaseni OÜ Ideeklaas kunstnik ja omanik.
Valev Sein on kunstimaastikul tegutsenud aastast 1987, lisaks maalimisele on ta tuntud ka vitraažide loojana.
Valev Seina hedonistlikud improvisatsioonid Karlova Teatris on vürtsitatud mõnusa iroonia ja lopsakalt reljeefse materjalikäsitlusega.

Kalli Kalde maalinäitus “Teisel pool ööd”
alates 15. septembrist 2018

Kalli Kalde näitus on inspireeritud folkloorist ja rahvakunstist, täpsemini libahundi-libarebase lugudest ja kindakirjade salasõnumitest. Loomnaistes võib hoomata nii müstilist pahelisust kui ka vabaduseiha ja ürgset kokkukuuluvustungi loodusega.

Kalli Kalde on esinenud näitustel maali ja graafikaga juba 30 aastat. Elades Lõuna-Eesti metsade ja põldude vahel, käsitleb kunstnik leidlikult ja kohati ootamatult looduse värvimaagiat ning otsib sageli märgilisi tähendusi lindude-loomade ja inimmaailma kokkupuutepunktidest.

Vaata lähemalt uudistest

Mati Upruse maalid
alates 22. aprillist 2018

Autor maalib õli- ja akrüültehnikas enamasti väikeseformaadilisi olmepilte, interjööre ja abstrakte. Eksponeeritud maalide hulgas on nii monokroomsemaid ja ähmasemaid kui ka värvikaid ja detailitäpseid taieseid. Ka valgusel on Upruse jaoks kujundina oluline kompositsiooniline ja ka mõtteline tähendus, see on tema kunstis tähtsaimaid väljendusvahendeid. Mõnes kunstniku interjööris on valgusvoogudel olulisemgi roll kui esemetel, just valgus annab maalile põhilise emotsiooni.

Mati Uprus sündis 29. detsembril 1963 Põlvas. Kunstnikuteed alustas aastal 1989. Õppis graafikat Boris Lukatsi juures. "Mul oli õnn kohata seda tarka inimest, istusime tundide kaupa koos," meenutab Uprus. "Pean teda oma vaimseks isaks." Need õpingud jäidki tema ainsaks, rohkem on ta iseõppija ja võib-olla ongi see andnud tema loomingule ilmekalt avaldunud isikupära.

Vaata uudist arhiivist

Ruudu Rahumaru näitus

23. jaanuar - 4. aprill 2018

2018. aasta näitustesarja juhatab sisse Ruudu Rahumaru mitmekihiline kunst, mis vormiliselt sulatab kokku fotograafia, digitrüki ja maalikunsti rikkaliku arsenali.

Ruudu Rahumaru (1991) on Tartu fotokunstnik, kes hetkel tegeleb peamiselt fotorännakutega, kulgedes koos portreteeritavaga läbi hinge- ja loodusmaastike.

“Kunstnikuna otsin viise, kuidas erinevaid reaalsusekihte ühele pildile kokku tuua, püüeldes terviklikkuse poole,“ ütleb autor.

Vaata lähemalt uudistest

Huupi maalid sarjast "Plat Principal / Pearoog"

alates septembrist 2016

Seeria "Plat Principal" ehk "Pearoog" esmaesitlus toimus 2016. aastal Tartu Kunstimajas. Näitus koosnes maalidest ja installatsioonidest, mille peategelasteks olid koduperenaine ja erinevad road. Väljapanek pälvis 2016. aastal Ado Vabbe nimelise preemia. Karlova Teatris on seeriast üleval "Coq Au Vin" ("Kukk veinis"), "Sole Bonne Femme" ("Üks hea naine") ja "Cochon de Lait" ("Piimapõrsas").

Huupi ehk Evelin Salumaa on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Tartu Ülikooli maalieriala magistrantuuri. Tema maaliseeriad lähtuvad isiklikest teemadest ning on oma laadilt naiselikud ja realistlikud. Huupi omapärane värvikäsitlus on kohati pastoosne, kohati akvarellistlik, koos figuraalsete kompositsioonidega moodustab see uuendusliku ja värske terviku.

Vt uudist arhiivist

Evi Gailiti maalinäitus "Mõnikord on ööö"

veebruar–märts 2017

Evi Gailit (1952) on vabakutseline kunstnik. Aastatel 1999–2005 õppis Gailit Konrad Mägi Ateljees Heldur Viirese käe all. Tema varasemad juhendajad olid Silvia Jõgever ja Imat Suumann, kelle mõju ka kunstniku isikupärase käekirja kujunemisel on üsnagi aimatav. Gailit on 2004. aastast kunstiühingu Pallas liige, 2009. aastast Tartu Kunstnike Liidu liige.

Näitusel oli eksponeeritud hulk väikseformaadilisi töid, millel kujutatud kunstnikule iseloomulikke venitatud, mänguliste proportsioonidega figuure ja abstraktseid maastikke. Koloriidis vahelduvad puhtad teravad ja õrnad segatud pinnad.

Vt uudist arhiivist

Jan Tammiku maalinäitus

16. aprill – mai 2017

Jan Tammik on sündinud 1970. aastal Rakveres, kunstihariduse omandas ta Tartu Kunstikoolis. On osalenud paljudel näitustel lisaks Eestile ka Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Prantsusmaal.

Tammik hindab klassikalist maalikooli ja on pühendunud traditsioonilisele maalilaadile. Kunstniku meelisteemad on natüürmort ja maastikumaal, mida iseloomustavad ülim realism ja natuuritruudus. Ka näitusel olid eksponeeritud valdavalt vaikelud, mille objektid mõjuvad suursuguste ja lummavatena ning mis on maalitud 17. sajandi Madalmaade koolkonnale omases tumedas koloriidis, kus valgus langeb ainult osale kujutatust ja osa tööst jääb varju.

Vt uudist arhiivist

Meiu Mündi maalinäitus "Väline külg"

detsember 2016 – jaanuar 2017

Meiu Münt (1972) on lõpetanud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna maalikunsti erialal, olnud maalimise õppejõud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja juhendanud kunstikursusi. Tema näitusetegevuse alguseks võib pidada 1997. aastat, millest alates on tal olnud hulgaliselt esinemisi ühisnäitustel ning personaalnäitusi nii Eestis kui välismaal. 2014. aastal sai Meiu Münt Ado Vabbe nimelise kunstipreemia.

Näitusel olid väljas väikseformaadilised maalid riidepuudel rippuvatest intiimsetest naisterõivastest, mis on Mündi loomingu üks vanimaid motiive ja kujunenud justkui tema kaubamärgiks.

Vt uudist arhiivist

Mari-Lill Pihtje akvarellinäitus "Elada on mõnus"

november 2016

Mari-Lill Pihtje (1976) on pärit Järvamaalt, 2001. aastal lõpetas ta Tartu Kunstikooli nahakunstnikuna. Pihtje loob graafikat, illustreerib raamatuid ning teeb keraamikat.

Väljapaneku moodustasid akvarellid ja lühijutud, mille peategelaseks on omapärane tegelane Jänäs. Kunstnik ise on öelnud: "Need on pildid ja lood Jänäsest. Jänäs on muinasjutuline ja tundlik tegelane, kes on alles väga noor ja jagab Teiega oma mõtteid tänapäevases maailmas. Need pildid ja lood pole ainult lastele, vaid kõigile, kes ennast natuke Jänäsena tunnevad. Igale jutule ja pildile oli inspiratsiooniks mõni muusikapala, mille nime võib ka pildi kõrvalt leida."

Vt uudist arhiivist

Agu Pildi 65. sünniaastapäevale pühendatud mälestusnäitus "Maskipidu"

oktoober 2016

Teatrikunstnik, moelooja ja akvarellist Agu Pilt (1951–2002) sündis Tartus, lõpetas 7. keskkooli ja õppis ülikoolis ajalugu. Samal ajal käis ta Kaljo Põllu kunstikabinetis. Põllu õpetusest enam aga sobis talle Tõnis Vindi rafineeritud salonglikkus, millega ta tutvus 1972. aastal, kui asus elama Tallinnasse ja astus Vindi rühmituse Studio 22 liikmeks.

Pildi kunsti art déco'lik elegants ja fantaasia tegid temast hinnatud kostüümikunstniku nii Tallinnas kui ka Moskvas, kus estraadi- ja varieteeringkonnad tarbisid märksa enam ja julgemalt kui kodumaal. Ta on loonud teatrikostüüme ajaloolistest fantaasiarõivasteni välja.

Näitusel olid eksponeeritud Agu Pildi teatraalsed akvarellid.

Vt uudist arhiivist